Tere!
Vahepeal tekkis veidi rohkem muljeid.
7. päeva õhtul läks olukord nohusemaks, et mul oli raske nina kaudu hingatagi, üritasin siis olemasolevate vahenditega hakata seda välja ravima, kuid ikkagi oli järgmise päeva hommikuks põskedes ja otsa ees valus, kui näppudega õrnalt survet avaldada, sündis otsus apteeki ja poodi tuterdada, et osta meresoola ja apteekri soovitusel rohtu. Sain mingi pihustatava rohu. Tagasijõudes ja soolasokiga ning antud rohtudega ravides, kadus küll valu otsaeest ja põskedest ära, kuid pool pead hakkas hullumoodi valutama, nagu oleks põskedest ja otsaeest valu sinna liikunud ja lisaks veel puuris miskit vasakut ajupoolkera, et selle leevendamiseks tundus olevat abi vasaku silma surumisest käega. vasaku kõrva all lõualuu piirkond oli ka nigu oleks peksa saanud ja valutas üherütmis peaga. Paratamatult sattusin enda hädisest ja valusast olukorrast ärevusse, et mis see nüüd on, kas see nohu on ohuks mu opist paranemisele, et ehk on miski põletik ikka tekkinud vms - palju mõtteid keerles peas ringi ja hakkasin ilmselgelt üle mõtlema. Õnneks või kahjuks oli mul võimalus helistada arstile, kuigi mõtlesin ikka mingi 1-1,5h, kas helistada või mitte, et ehk on siiski tühiasi ja läheb üle, ei taha ju tühiasjade pärast tülitada ja töövälisel ajal ka veel. Lõpuks siiski helistasin ja ilmnes, et nohu ei ole ohuks implantaadile ja et need on kaks eraldi asja, et katsugu ma lihtsalt nohust lahti saada ning soovitas ravimiseks suukaudset ravimit (sudafed, sinupret vms) mitte pihustatavat nagu apteeker soovitas. Soovitas ka sokki, mida ma juba rakendasin tänu oma esimeselt flöödiõpetajalt Karolinalt saadud tarkusele:) Rahunesin maha ja ma olen arstile väga tänulik kõige selle eest. Läksin kohe peale seda magama ka ning ärgates oli olukord juba tunduvalt parem, kuigi vasak peapool oli ikka siuke nagu peksasaanud (mitte et ma teaks seda tunnet, a arvan, et see tunne võiks olla midagi sellist). Sain nüüd ka paremini aru, et mind vaevas lihtsalt kolm eraldiseisvat asja: opimõjud vasakpoolel, terav peavalu vasakul peapoolkeral ja nohu koos oma tagajärgedega. Nüüdseks on nohu kõvasti tagasitõmmanud ja peavalu ka kadunud selleks korraks:) Aga jah, tundetu olekuga ja veidi paistes on vasak pool endiselt, eks paranemine ja tundlikkuse taastumine võtab aega loomulikult ja peab kannatlikult ootama ;)
Ja täna vabastasin pea sidemetest ja sain esmakordselt pärast oppi üleni pessu minna - kui mõnus tunne see oli:) Loomulikult olin opihaava ümbruses väga ettevaatlik ja puhastasin pärast pesu haava ära ka.
Nüüd ma juba näen ka inimese moodi välja, kui juuksed puhtad ja kammitud ning ple sidemete alla mässitud :D Milline nauding... a teate, nüüd on ka paremini näha, et pean Andra juurde minema:P Tukk on välja kasvanud mõnuga ning ka juurtest hakkab paljastuma mu blondiinsus. Taipasin, et kui nüüd see mahaaetud jupp tagasi kasvab, siis see tuleb ju mu oma juuksevärvi, et kui ei värvi, saaks põnev värvikombo olema. Eks ma Andraga arutan, mis me teeme mu juustega pikemas perspektiivis (igatahes haava läheduses kohe kindlasti veel lähikuu(de)l värvima ei hakka, aega on sellega küll ja küll). Aga igatahes iseenesest ei märka esmapilgul nagu, et miskit juustes puudu-teisiti oleks, kui just ei uuri:) hoolimata sellest, et mul küllaltki õhukesed juuksed
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar