Tervist taas!
Vabandan, et jälle paus sisse jäänud. Aga siiski on veidi vahepeal miskit toimunud kuulmise osas. Piret (mu masinavärgi programmeerija) pani mulle uued ja valjemad programmid peale, mille puhul on nüüd vaid 10% veel puudu sellest, mis opiaegsete analüüside kohaselt peaks olema:) Ja kui need kasutusse läksid, sain aru, milline mäekõrgune vahe oli võrreldes eelmiste variantidega, kuulsin juba päris palju asju, mida polnud vasakuga ammu kuulnud: pääsukeste sädistamist, purskkaevu veekohinat teisel pool TÜ raamatukogu esist platsi, see pidev autosumin taustaks, mis linnas ikka on jnejne. Söandasin teha ka oma esimese (siiani küll ainukese) telefonikõne vasaku kõrvaga ja sain täitsa hästi hakkama, kui ema rahulikult ja selgelt rääkis, vajadusel kordas üle, aga ma sain hakkama. Samamoodi julgesin minna võõraste jutule, et sees oli ainult vasak kõrv ja samuti sain üldjoontes hakkama.
Pmst võiks öelda, et olen vasakuga enam-vähem selles seisus, kui olin paremaga sept.2012, mil parem pidi õppima vasakult kuulmise üle võtma ja igapäevaelus hakkama saama - kõnest aru saama, telefoniga rääkima jne. Vasak oli kuni kadumiseni mu põhikõrv hakkama saamisel. Kirjeldasin oma toonast kuulmist nõnda, et vasakuga justkui joonistasin piirjooned, mis andsid helidele ja iseäranis kõnele konkreetsuse ja parem kõrv andis värvid sinna juurde. Kuigi et kuulmisuuringu (audiogrammi) järgselt oli mul üldplaanis parem kuulmine paremas, aga vasak kuulis just seda kõnesagedust paremini.
Olen saanud ka juba kommentaare, et kui mõlemas kõrvas aparaat sees, et siis saan juba tunduvalt paremini kõnest aru ja et mu vestluskaaslane ei pea enam niipalju vaeva nägema, et ma aru saaks (pöörama tähelepanu oma kõne selgusele jms, üle kordama jne). Aga see veel kehtib dialoogide puhul, seltskonnas olles on praegu veel vaja õppida, kuidas selekteerida välja konkreetne vestlus, sest üldine jutufoon on ikka päris vali ja ühtlaseks suminaks muutuv, mis matab ka konkreetse kõne minu kõrvus.
Pean tunnistama, et kui alguses olin programmidega valjuse 6-7 juures, siis oli see mulle piisav ja paras, kuid ka nüüd on need programmid vaiksemaks muutunud (ehk siis aju on ära harjunud) max tugevuse 10 juures, aga seekord pole siiski mitte nii tugev tagasilangus nagu eelmine kord oli :)
Nüüd ei ole muud kui harjutada, harjutada ja veelkord harjutada, kuniks järgmise Tartus käiguni 1. juulil.
pühapäev, 15. juuni 2014
pühapäev, 8. juuni 2014
Muusika on nii muusika...
Muusika on nii muusika... ja rõõmupisarad nirisesid mööda põske alla:) Võtsin kätte ja hakkasin proovima kuulata erinevatest žanridest oma lemmiklugusid youtube'st ja muusika oli nii muusika... :) ma tundsin ära lugusid ja laulusõnu ja erinevaid pille, ei ole enam see algeline arvutimängu intropinin. Iseäranis nauding oli kuulata ühte oma suurt lemmikut klassikutest: Maurice Raveli Bolerot ja kui veel panin võrdluseks sisse ka parema kõrva... kui te vaid teaksite, kui ilusana see lugu taas kõlas ja veel mõlemas kõrvas!
Ootan väga, mil olen vasakust kõrvast juba nii kindel, et saaksin ka vasaku kõrvaga üksi igas situatsioonis hakkama ja saan ka uutest/võõrastest muusikapaladest aru:) aga hetkel tundub, et see aeg pole enam kaugel, kui veel veidi timmida ja harjutada rohkem. Eks loomulikult peab arvestama sellega, et tuleb ilmselt ka optimismilangusi, aga mis sellest, ma ju kuulen ja saan üle nendest raskematest momentidest. Siiani olen vist sellega päris hästi hakkama saanud, seda muidugi väga suuresti tänu oma lähedaste-sõprade-tuttavate toetusele ja häädele sõnadele;) Aitähhh!
Ootan väga, mil olen vasakust kõrvast juba nii kindel, et saaksin ka vasaku kõrvaga üksi igas situatsioonis hakkama ja saan ka uutest/võõrastest muusikapaladest aru:) aga hetkel tundub, et see aeg pole enam kaugel, kui veel veidi timmida ja harjutada rohkem. Eks loomulikult peab arvestama sellega, et tuleb ilmselt ka optimismilangusi, aga mis sellest, ma ju kuulen ja saan üle nendest raskematest momentidest. Siiani olen vist sellega päris hästi hakkama saanud, seda muidugi väga suuresti tänu oma lähedaste-sõprade-tuttavate toetusele ja häädele sõnadele;) Aitähhh!
laupäev, 7. juuni 2014
5,5 nädalat operatsioonist
Tere-tere kõik see pere!
On vaikseks siin jäänud jah, ma olen olnud tööl ja peale tööd õppinud eksamiks. Sain eile siis lõpuks eksamid tehtud ja nüüd on kooliosas loodetavasti mõneks ajaks puhkus.
Vahepealsest ajast niipalju uudist, et neljapäeval ilmus Naisteleht, kus on ka ülevaatlik artikkel mu implantaadisaamisest ja eelloost, mitmeid asju sellest artiklist olete te juba ka siit lugenud. Et äkki on kellelgi huvi lugeda.
Kuulmise kohapealt nõndapalju, et alates esmaspäevast olengi sisuliselt koguaeg maksimumi peal hoidnud implantaati, hommikuti küll proovin 3nda 10ga olla, aga suhteliselt varsti krutin 4 peale ära ikka. Ja vaiksevõitu on ikka, aga samas on kaja ka ära kadunud. Mitmes situatsioonis tunnen, et tahaks proovida kolmandat ja neljandat võrrelda, aga mida ma võrdlen, kui üks teisest vaiksem, ei ole ju mõistlik. Aga ei ole hullu - 10ndal juunil taas Tartusse. Tunnistan, et keerulisemates situatsioonides (tööasjad, kambas jutustamised) olen hoidnud ka paremat sees, et ei peaks paluma muudkui üle korrata. Tahaks ikka end inimesena tunda. Olen hakanud üha enam tundma end nagu vanadel headel aegadel, et kõrvad toimivad koos kenasti, toetavad üksteist. Kui eile õhtul pärast seltskonnaüritust implantaadi ära võtsin, et aparaat õigel ajal kuivama saada (et saaks ikka 8h kuivada, enne kui taas kasutusele võtan), taipasin end mõttelt: susver, kui vaikne ikka on ilma vasakuta. Kuidas ma küll 1,5 aastat ainult ühe kõrvaga küll suutsin hakkama saada? Eks samas parem kõrv vb võtab nüüd kõik väljavõtmata jäetud puhkuse välja :D ja ei pea enam maksimaalsel tasandil valmisolekus olema, kui vasak osa tööd endale on võtnud. Eks see vahepealne aeg on paremat kõrva korralikult kurnanud ka, et ma olen väga tänulik, et kõrv on kenasti vastu pidanud.
Vasaku kõrva kuulmise osas ei oskagi midagi eraldi välja tuua, tunnen et niipalju on veel avastada ja helimaailma kombata, aga vaikne on veel. Autodel on nt mingi häiriv undav ülemhelina kostuv pinin, mida ma kolmandaga ei kuule (ei tea, kas üldse, või lihtsalt, et vaiksem programm). Muusika pingsal ja süvenenud kuulamisel isegi tunnen tuttava meloodia ära selle üldise veidra muusika taustal, kui tean, mis meloodiat ma kuulma peaks. Eks muidugi on võimalus, et see meloodia tuleb mu mälust, et vaikselt mõttes "laulab" kaasa. Aga laulusõnasid ei suuda üldse muusikast välja selekteerida. Aga mul südamest hea meel (ma tean, et olen seda mitu korda juba öelnud-kirjutanud, aga siiski), et kõik helid on siiski palju inimlikumad kui selles kurikuulsas videos. Aga samas peab aru andma, et see kuulmine ja kuulamisega harjumine on üsnagi individuaalne ja minul on siis selline, nagu siin lugeda saate. Igal implantaadisaanul on omad erilised kogemused;)
Egas midagi, ootan nüüd 10ndat juunit :)
On vaikseks siin jäänud jah, ma olen olnud tööl ja peale tööd õppinud eksamiks. Sain eile siis lõpuks eksamid tehtud ja nüüd on kooliosas loodetavasti mõneks ajaks puhkus.
Vahepealsest ajast niipalju uudist, et neljapäeval ilmus Naisteleht, kus on ka ülevaatlik artikkel mu implantaadisaamisest ja eelloost, mitmeid asju sellest artiklist olete te juba ka siit lugenud. Et äkki on kellelgi huvi lugeda.
Kuulmise kohapealt nõndapalju, et alates esmaspäevast olengi sisuliselt koguaeg maksimumi peal hoidnud implantaati, hommikuti küll proovin 3nda 10ga olla, aga suhteliselt varsti krutin 4 peale ära ikka. Ja vaiksevõitu on ikka, aga samas on kaja ka ära kadunud. Mitmes situatsioonis tunnen, et tahaks proovida kolmandat ja neljandat võrrelda, aga mida ma võrdlen, kui üks teisest vaiksem, ei ole ju mõistlik. Aga ei ole hullu - 10ndal juunil taas Tartusse. Tunnistan, et keerulisemates situatsioonides (tööasjad, kambas jutustamised) olen hoidnud ka paremat sees, et ei peaks paluma muudkui üle korrata. Tahaks ikka end inimesena tunda. Olen hakanud üha enam tundma end nagu vanadel headel aegadel, et kõrvad toimivad koos kenasti, toetavad üksteist. Kui eile õhtul pärast seltskonnaüritust implantaadi ära võtsin, et aparaat õigel ajal kuivama saada (et saaks ikka 8h kuivada, enne kui taas kasutusele võtan), taipasin end mõttelt: susver, kui vaikne ikka on ilma vasakuta. Kuidas ma küll 1,5 aastat ainult ühe kõrvaga küll suutsin hakkama saada? Eks samas parem kõrv vb võtab nüüd kõik väljavõtmata jäetud puhkuse välja :D ja ei pea enam maksimaalsel tasandil valmisolekus olema, kui vasak osa tööd endale on võtnud. Eks see vahepealne aeg on paremat kõrva korralikult kurnanud ka, et ma olen väga tänulik, et kõrv on kenasti vastu pidanud.
Vasaku kõrva kuulmise osas ei oskagi midagi eraldi välja tuua, tunnen et niipalju on veel avastada ja helimaailma kombata, aga vaikne on veel. Autodel on nt mingi häiriv undav ülemhelina kostuv pinin, mida ma kolmandaga ei kuule (ei tea, kas üldse, või lihtsalt, et vaiksem programm). Muusika pingsal ja süvenenud kuulamisel isegi tunnen tuttava meloodia ära selle üldise veidra muusika taustal, kui tean, mis meloodiat ma kuulma peaks. Eks muidugi on võimalus, et see meloodia tuleb mu mälust, et vaikselt mõttes "laulab" kaasa. Aga laulusõnasid ei suuda üldse muusikast välja selekteerida. Aga mul südamest hea meel (ma tean, et olen seda mitu korda juba öelnud-kirjutanud, aga siiski), et kõik helid on siiski palju inimlikumad kui selles kurikuulsas videos. Aga samas peab aru andma, et see kuulmine ja kuulamisega harjumine on üsnagi individuaalne ja minul on siis selline, nagu siin lugeda saate. Igal implantaadisaanul on omad erilised kogemused;)
Egas midagi, ootan nüüd 10ndat juunit :)
pühapäev, 1. juuni 2014
Täiendust eelmisele postitusele
Tere-tere!
Mul jäi nii mõndagi eelmises postituses kirjutamata ja nüüd on ka veel veidi uusi muljeid.
Viimase programmeerimise ajal proovisime ka, mis mu kuulmistugevus on implantaadiga tol hetkel vastava programmiga ja tulemuseks oli enam-jaolt 60 dB, kuigi ühe sageduse juures oli 40 dB. Eesmärgiks on saavutada kuulmine 20-30 dB.
Paberi kortsutamise heli kõlab minu jaoks praegu ütlemata naljaka veidra heleda põriseva naeruna. Laste kilked-nutud panevad mittetahtma lapsi, kui nad selliselt kõlavad, nagu nad praegu kõlavad ja ma isegi ei oska kirjeldada, milline võigas hääl see praegu on minu kõrvus:) Proovisin ka telekast sarju-filme kuulata - taustamuusika kõlab enamajaolt nagu mingi algeline poolik vanakooli arvutimängu taustamuusika. Mootorite ja autoventilaatori müra on 4. programmiga häirivamad kui 3ndaga, aga samas, on 3. ka vaiksem, et päris adekvaatne see hinnang olla ei saa. Tunnen tõesti juba, et programmid on ammendumas minu jaoks. Hommikuti kui ärkan ja peale panen, siis panen küll väiksemad programmid ja vaiksemalt, kuid suhteliselt kiiresti jõuan taas 3nda ja 4nda maksimumini ja teine pool päeva tunnen, et vaiksevõitu on kõik.
Aga siiski kokkuvõttes ütlen, et olukord on tunduvalt roosilisem kui blogi esimeses postituses toodud helinäite põhjal võis tunduda :)
Igapäevaelus on ka veidi teisiti nüüd asjad... peaks hankima mingi vinge mitmeaugulise pikendusjuhtme. Pean igaks ööseks panema implantaadi spetskarpi kuivama, mis tuleb ühendada stepslisse. Pean laadima ka implantaadi akusid, mis ideepoolest kestab kumbki päeva, kuigi praegu mul peab esimene aku juba 3ndat päeva vastu (tahtsin proovida, kaua peab vastu, arvutis näitas, et peaks vastu pidama 13h, ei tea, nüüdseks on küll üle 24h töös olnud) - teine pistikukoht läinud. Siis on veel vaja laadida FM-süsteemi saatjat (too süsteem aitab mul koolis-koolitustel lektoreid kuulata paremini). Ja siis lisanduvad veel tavalised laetavad asjad - telefon, läpakas jne
Juustekammimisel pean meeles pidama, et implantaat selleks hetkeks ära võtta, muidu võin kahjustada magneti ja protsessori vahelist juhet. Hetkel on mul veel mure ka selles, et protsessor kipub ära tulema kõrva pealt-tagant, kui veidigi mitte vertikaalses asendis olla. Aga küll sellele ka lahenduse leiab, muidu ma ei saa joogat teha ju :) Lisaks tekitab küsimust ka, kuidas talvel mütsi ja rattasõidul kiivrit kanda, et juhet ei kahjustaks juhtme ühenduskohtade liigse surumisega vastu pead.
Välja näeb see siuke:) aga kui juuksed alla lasta, siis pole eriti näha, veidi juhet ainult.
Mul jäi nii mõndagi eelmises postituses kirjutamata ja nüüd on ka veel veidi uusi muljeid.
Viimase programmeerimise ajal proovisime ka, mis mu kuulmistugevus on implantaadiga tol hetkel vastava programmiga ja tulemuseks oli enam-jaolt 60 dB, kuigi ühe sageduse juures oli 40 dB. Eesmärgiks on saavutada kuulmine 20-30 dB.
Paberi kortsutamise heli kõlab minu jaoks praegu ütlemata naljaka veidra heleda põriseva naeruna. Laste kilked-nutud panevad mittetahtma lapsi, kui nad selliselt kõlavad, nagu nad praegu kõlavad ja ma isegi ei oska kirjeldada, milline võigas hääl see praegu on minu kõrvus:) Proovisin ka telekast sarju-filme kuulata - taustamuusika kõlab enamajaolt nagu mingi algeline poolik vanakooli arvutimängu taustamuusika. Mootorite ja autoventilaatori müra on 4. programmiga häirivamad kui 3ndaga, aga samas, on 3. ka vaiksem, et päris adekvaatne see hinnang olla ei saa. Tunnen tõesti juba, et programmid on ammendumas minu jaoks. Hommikuti kui ärkan ja peale panen, siis panen küll väiksemad programmid ja vaiksemalt, kuid suhteliselt kiiresti jõuan taas 3nda ja 4nda maksimumini ja teine pool päeva tunnen, et vaiksevõitu on kõik.
Aga siiski kokkuvõttes ütlen, et olukord on tunduvalt roosilisem kui blogi esimeses postituses toodud helinäite põhjal võis tunduda :)
Igapäevaelus on ka veidi teisiti nüüd asjad... peaks hankima mingi vinge mitmeaugulise pikendusjuhtme. Pean igaks ööseks panema implantaadi spetskarpi kuivama, mis tuleb ühendada stepslisse. Pean laadima ka implantaadi akusid, mis ideepoolest kestab kumbki päeva, kuigi praegu mul peab esimene aku juba 3ndat päeva vastu (tahtsin proovida, kaua peab vastu, arvutis näitas, et peaks vastu pidama 13h, ei tea, nüüdseks on küll üle 24h töös olnud) - teine pistikukoht läinud. Siis on veel vaja laadida FM-süsteemi saatjat (too süsteem aitab mul koolis-koolitustel lektoreid kuulata paremini). Ja siis lisanduvad veel tavalised laetavad asjad - telefon, läpakas jne
Juustekammimisel pean meeles pidama, et implantaat selleks hetkeks ära võtta, muidu võin kahjustada magneti ja protsessori vahelist juhet. Hetkel on mul veel mure ka selles, et protsessor kipub ära tulema kõrva pealt-tagant, kui veidigi mitte vertikaalses asendis olla. Aga küll sellele ka lahenduse leiab, muidu ma ei saa joogat teha ju :) Lisaks tekitab küsimust ka, kuidas talvel mütsi ja rattasõidul kiivrit kanda, et juhet ei kahjustaks juhtme ühenduskohtade liigse surumisega vastu pead.
Välja näeb see siuke:) aga kui juuksed alla lasta, siis pole eriti näha, veidi juhet ainult.
Tellimine:
Postitused (Atom)