Olen siin väga pikalt vaikne olnud, katsun nüüd selle vea parandada :) Olen siin töö ja koolitööga hõivatud olnud. Praegu kirjutan lõputööd, mistõttu ka ununes implantaadioperatsiooni aastapäev.
Üleeile sai juba aasta mu sisekõrvaimplantatsioonioperatsioonist... aeg lendab ikka väga kiiresti ja nüüd oleks ilmselt aeg teha üks üldisem kokkuvõte, mis vahepeal toimunud on ka.
Kuulmine on siiani 11 kuuga muutunud üha paremaks - viimased pool aastat on areng aeglasem olnud kui esimeses pooles, aga eks see ole loogiline ka. Olen oma kuulmises vist saavutanud nüüdseks eesmärgiks seatule üsna ligilähedase taseme. Isegi on öeldud, et mõningaid asju kuulen paremini kui nö tavakuulja, aga see ei tähenda tingimata midagi:) Aegajalt ikka on momente, kus no kuidagi ei saa aru, mis teine inimene ütleb, et lõpuks tekib mõtteblokk.
Aga peab ütlema, et mul on ka telekast-videost-lindilt kuuldu arusaamine väga tuntavalt paranenud, et enam ei vajagi nii väga suultlugemist. Tekkis mõte ka võtta nüüd peale ülikooli lõpetamist ette vanad Eesti filmiklassikad ja vaadata need ära ja kõigest aru saada, sest tunnistan, et siiani ei olnud ma üldiselt väga Eesti filmide ja sarjade vaataja-jälgija, kuna see oli minu jaoks ikka tuntavalt raskem, kui subtiitrite lugemine. Ehk ühel hetkel jõuan ka sinnamaani, et ka nt inglisekeelsete filmide puhul ei vaja enam tingimata subtiitreid. Võõrkeelest on ikka raskem aru saada kui emakeelest, kuna lausestruktuurid-väljendid pole nii selged, et neid aimata, kui osa tekstist kaotsi läheb kehva kuulmise tõttu.
Eelmise (novembris) käigu tulemused olen ka kajastamata jätnud, nüüd siis parandan ka selle vea. Toona tehti lisaks tavapärasele sisekõrvaimplantaadiga kõrva kontrollile ka teisele tavaaparaadiga kõrvale kontroll, ilmnes, et tolle kõrva kuulmine tsipakene kehvemaks läinud, aga õnneks ainult tsipakene. Eks näis kas ja millal selle kõrva implanteerimine päevakorda tuleb. Tunnistan, et üks päev tabasin end mõttelt küll, et küll oleks tore mõlema kõrvaga nii hästi kuulda, nagu ma implanteeritud kõrvaga kuulen. Aga ma siiski ei kiirusta. Leian, et on parem, kui on erinevad kuulmisvariandid:) Sest nt tavaaparaaadi patareid kestavad kordades kauem kui implantaadi akud ja hindan ka seda, et parema kõrvaga siiski miskit kuulen ilma aparaadita, et ei pea nui neljaks aparaati kandma, et midagigi kuulda. Sest mulle meeldib eriti hommikuti ja/või peale pesu olla võimalikult kaua ilma aparaatideta, et las kõrvad puhkavad masinatest. Ja kui lähedased midagi kiirelt tahavad öelda mulle, siis saavad seda teha mulle paremasse (muidu tavaaparaati kandvasse) kõrva rääkides. Vasakuga see ei õnnestu, sest operatsiooniga lõigati oma kuulmine täiesti katki. Sai tehtud ka audiogramm selle kontrollimiseks, et ehk on siiski miskit alles, aga ei olnud - vasakust olen ilma sisekõrvaimplantaadita täiesti kurt.
Ka vaevavad mind endiselt peavalud, kuid arvan, et kuna ma varem peavaludega kimpus olnud, siis sisekõrvaimplantaat on vaid üks paljudest faktoritest, mis peavalule kaasa aitavad, Pigem selles osas suurem argument see, et implantaadi väline osa on minu kõrva jaoks veidi raske ja kõrvapealne on siiani aegajalt valulik ja ajab ka pea pingesse. Selle valusa koha vastu aitab üsna edukalt saialillesalv.
Senise aasta (uue kuulmise aastapäev küll saabub alles 30.mail) põhjal võin öelda, et sisekõrvaimplantaadil on minu jaoks igatahes rohkem plusse kui miinuseid. Hea kuulmine ja parem võimalus helide maailmast osa saada kaalub ülesse need mõningad probleemid :)
