Tere!
Olen Kadi ning astumas homme uude eluetappi – nimelt saan
endale sisekõrvaimplantaadi vasakusse kõrva – tekitab ärevust.
Otsustasin, et peaksin nüüd ehk alustama ka oma blogi pidamist, kuna siis saavad lähedased end ise kurssi viia mu käekäiguga endale sobival hetkel, enda emotsioonide-kogemuste lahti kirjutamine, ning ehk on minu kirjutatu kunagi abiks mõnele inimesele, kes samuti mõtleb selle peale, et kas lasta endale implantaat panna või lihtsalt huvitub, mis see endast kujutab.
Eellooks nõndapalju, et kuulmiskadu on mul põhjustatud geenimutatsioonist, ehk siis sain nii ema- kui ka isaliini pidi vigase geeni - c35delG oli see nr vist (tõenäosusprotsent oli vist kuskil 4% kandis, kui paberite juurde taas jõuan, võin täpsustada vajadusel). Olen terve elu olnud mõlemast kõrvast kehva kuulmisega, mis on aastate jooksul halvenenud, kuniks sept.2012 kadus vasakust kõrvast kuulmine peaaegu täielikult. Miskit jäi veel küll alles ja käisin ka haiglaravil, kuid paranemise märke peaaegu et ei olnudki. Ikkagi võttis mul pool aastat aega enne kui kohanesin mõttega lasta panna endale sisekõrvaimplantaat, kuigi olin juba enne viimast kuulmiskadu juba sobiv kandidaat olnud. Aga ikka on oma kuulmine parem, mis sest et aparaate on vaja võimendamiseks, aga ikkagi tundub see omasem kui mingid pähe puuritud elektroodid oma magnetiga, mille paigaldamisel lõigatakse vastavast kõrvast oma kuulmine täielikult. Lugesin ka Eesti esimese täiskasvanu implanteeritu Kristi päevikut oma esimeste kuude kogemustest, tundus nagu loeks ulmeromaani…J sest masinkuulmine ei ole ju ikkagi paratamatult võrreldav looduse poolt looduga: „huvitav, mis see naabrimees seal mootorsaega saeb? Eiei, kallis, kass mjäub hoopis“ või siis et ees seisab suur meesterahvas, aga hääl kõlab kui hiirepiuks jnejneJ et tuttav helimaailm on esimese hooga pahupidi pööratud…tuleb häälestada ja teha tihedat koostööd arstide-õdede ja teiste tarkade inimestega, et lõpuks masin hakkaks töötama parimal moel. Kristi sõnastas minu meelest hästi: et implantaadi peale mõtle siis kui enam pole kahju oma kuulmist noa alla saata
Otsustasin, et peaksin nüüd ehk alustama ka oma blogi pidamist, kuna siis saavad lähedased end ise kurssi viia mu käekäiguga endale sobival hetkel, enda emotsioonide-kogemuste lahti kirjutamine, ning ehk on minu kirjutatu kunagi abiks mõnele inimesele, kes samuti mõtleb selle peale, et kas lasta endale implantaat panna või lihtsalt huvitub, mis see endast kujutab.
Eellooks nõndapalju, et kuulmiskadu on mul põhjustatud geenimutatsioonist, ehk siis sain nii ema- kui ka isaliini pidi vigase geeni - c35delG oli see nr vist (tõenäosusprotsent oli vist kuskil 4% kandis, kui paberite juurde taas jõuan, võin täpsustada vajadusel). Olen terve elu olnud mõlemast kõrvast kehva kuulmisega, mis on aastate jooksul halvenenud, kuniks sept.2012 kadus vasakust kõrvast kuulmine peaaegu täielikult. Miskit jäi veel küll alles ja käisin ka haiglaravil, kuid paranemise märke peaaegu et ei olnudki. Ikkagi võttis mul pool aastat aega enne kui kohanesin mõttega lasta panna endale sisekõrvaimplantaat, kuigi olin juba enne viimast kuulmiskadu juba sobiv kandidaat olnud. Aga ikka on oma kuulmine parem, mis sest et aparaate on vaja võimendamiseks, aga ikkagi tundub see omasem kui mingid pähe puuritud elektroodid oma magnetiga, mille paigaldamisel lõigatakse vastavast kõrvast oma kuulmine täielikult. Lugesin ka Eesti esimese täiskasvanu implanteeritu Kristi päevikut oma esimeste kuude kogemustest, tundus nagu loeks ulmeromaani…J sest masinkuulmine ei ole ju ikkagi paratamatult võrreldav looduse poolt looduga: „huvitav, mis see naabrimees seal mootorsaega saeb? Eiei, kallis, kass mjäub hoopis“ või siis et ees seisab suur meesterahvas, aga hääl kõlab kui hiirepiuks jnejneJ et tuttav helimaailm on esimese hooga pahupidi pööratud…tuleb häälestada ja teha tihedat koostööd arstide-õdede ja teiste tarkade inimestega, et lõpuks masin hakkaks töötama parimal moel. Kristi sõnastas minu meelest hästi: et implantaadi peale mõtle siis kui enam pole kahju oma kuulmist noa alla saata
Veidike infot veebiavarustest, mis see implantaat endast
siiski kujutab:
mõned videod: https://www.youtube.com/watch?v=zeg4qTnYOpw
mõned videod: https://www.youtube.com/watch?v=zeg4qTnYOpw
https://www.youtube.com/watch?v=SpKKYBkJ9Hw
hoiatan, et see video ehmatab ikka päris ära, et kas tõesti ongi selline see
hääl/muusika. Ma ise veel muidugi hetkel ei tea, milline see tegelikkus minu
jaoks on, kuid antud juhul on siiski tegemist häälestamata masinaga ilmselt ja
me keegi ei tea tegelikult, kuidas me kuuleme. Ma ei tea, kuidas kuuled sina ja
sa ei tea, kuidas kuulen mina. A la
stiilis kas türkiis on ikka roheline või on see siiski sinine või hoopis kolmas
värv.
eriti pikk artikkel: http://en.wikipedia.org/wiki/Cochlear_implant
endale peaksin kõrva saama sellise isendi: http://www.cochlear.com/wps/wcm/connect/uk/home/discover/cochlear-implants/nucleus-6-for-adults/the-nucleus-6-system--
Siis kui otsisin teiste eestlaste kogemusi, siis oli mulle
suureks abiks Kristi Kallaste päevik, mille andis mulle mu hea arst dr Kruustük
lugeda ning veebist leidsin ka Merike Kungla tehtud postitused.
Loodan, et mu postitustest saab kunagi ka kellelegi abiks olema, kes mõtleb implantaadi omandamise peale…
Loodan, et mu postitustest saab kunagi ka kellelegi abiks olema, kes mõtleb implantaadi omandamise peale…
Arstide sõnul on minu eellooga täiskasvanud inimestel
kasuprotsent väga hea – on olemas kuulmismälu, oskan kõneleda, harjunud kõrvaaparaatide
ja nende häälestamisega. Et kõige raskem lugu on inimestel, kes kaotavad trauma
tagajärjel kuulmise, et aju saab niigi trauma kuulmise kaotusest, siis opist ja
siis uuest täiesti võõrast kuulmisest ja veel masina seadistamine ka veel…
Eks loomulikult pole sisekõrvaimplantaat mingi imevahend, et
nüüd hakkan kõike suurepäraselt kuulma ja enam aparaate kandma ei pea… pean
ikka, lihtsalt teistsuguseid kui siianiJ
lisaks pean hoiduma poksitrennidest:D siiani on see päris hästi õnnestunud
Homme on operatsioon, siis on kuu aega paranemist enne kui masin sisse lülitatakse ja vot siis algab ilmselt kõige huvitavam periood
Homme on operatsioon, siis on kuu aega paranemist enne kui masin sisse lülitatakse ja vot siis algab ilmselt kõige huvitavam periood
Eks siis näis, kuidas edasised postitused siia laekuvadJ
Homsest hakkab siis seiklus pihta…
Kadike, hoian sulle pöialt! Kuuljad ei suuda sinu katsumusi kuidagi oma elukogemustele tuginevalt millagiga võrrelda. Oled olnud ülivapper. Lausa uskumatu, et nii õrna häälega pilli, nagu seda on flööt, mängisid sa pikki aastaid HNPO-s keskmisest tavamängijast oluliselt paremini. Loodan, et see kuulmise masinavärk kogu maailma sinu jaoks peapeale ei pööra.
VastaKustutaAitäh, Harry, heade sõnade eest! Eks paratamatult keerab see kaadervärk mu kuulmise mingilgi määral peapeale, eriti kahjuks just muusika osas, kui kuulata seda 2.lingilt tulevat kõne ja muusika võrdlust. Samas on mul võimalus alati implantaat välja lülitada ja kuulata muusikat oma järelejäänud toimiva kõrvaga:) Igatahes laulupeole plaanin küll teile kaasa elama ja kuulama tulla;)
VastaKustuta